Sisesta andmed vormile, et arvutada kehamassiindeks. Kasuta kümnendkoha eraldajana punkti.
Teid võib huvitada ka:
Kehamassiindeks (KMI) on Belgia statistiku Adolphe Quetelet’ loodud matemaatiline valem keharasva hulga hindamiseks. Tulemus näitab, kas inimene on alakaalus, normaalkaalus, ülekaalus või rasvunud.
KMI on piiratud näitaja, sest see ei erista lihasmassi keharasvast. Ilma selle eristuseta võivad seotud kliinilised riskid olla eksitavad.
Selle tabeli vahemikud põhinevad WHO ja NIH KMI piirväärtustel. Maailma Terviseorganisatsioon avaldas need teoses Obesity: Preventing and Managing the Global Epidemic (2000) ning need ühtivad NIH kliiniliste juhistega (1998). Need liigitavad kehamassiindeksi viieks tasemeks seotud kliinilise riski järgi.
| KMI | Vahemik | Kliiniline risk |
|---|---|---|
| < 18.5 | Alakaal | Madal |
| 18.5 - 24.9 | Normaalkaal | Normaalne |
| 25 - 29.9 | Ülekaal | Mõõdukalt suurenenud |
| 30 - 39.9 | Rasvumine | Suurenenud |
| ≥ 40 | Raske rasvumine | Väga suurenenud |
Oluline on märkida, et need kategooriad on vaid üldine suunis ega kehti kõigile ühtmoodi. Näiteks KMI ei arvesta keha koostist ning võib alahinnata rasva väga lihaselistel inimestel ja ülehinnata seda vanematel inimestel, kellel on vähem lihasmassi. Lisaks ei ole KMI täpne keharasva mõõt ja seda ei tohiks kasutada tervise absoluutse näitajana. Kaalu või keharasva murede korral räägi tervishoiutöötajaga.
KMI arvutatakse, jagades kaalu kilogrammides (kg) pikkuse ruuduga meetrites (m). Valem on:
Näiteks kui inimene kaalub 70 kg ja on 1.75 m pikk, on KMI:
Oluline on märkida, et KMI ei ole täpne keharasva mõõt ning seda võivad mõjutada vanus, sugu ja keha koostis. Seetõttu kasuta KMI-d tervise üldise näitajana, mitte absoluutse mõõdikuna.